Jätkuvalt metsavendade jälgedel

Asjahuvilised said kohalikelt elanikelt ja arhiividest teateid ühe Esku soos asuva metsavendade onni kohta, mille juurde ka mitmeid ajastule iseloomulikke jutte liikus. Esimesel külastusel onni asukohta välja selgitada polnud õnnestunud. Eile aga sai detektori abil metsaalust üsna põhjalikult seiratud ja otsitud asju, mis ainult inimeste kaasabil siia võisid jõuda. Esialgu lõi leiumaterjalile oma pitseri arvatava onni asukohal paiknenud turbavõtu aukudega seotud materjal, ehk siis Wabariigiaegsed neljakandilised naelad arvatavast turbakuivatamise kuurist.
  Naelte sekka eksinud vene vintpüssi tühi hülss andis esimese vihje mingistki paugutamisest.
Onni asukoht sai lõpuks tuvastatud tihedalt detektorisignaale andnud piirkonnana turbaaukude naabruses. Leiumaterjalist väärivad ära märkimist viisnurgaga mundrinööbid, pannal, viil, õhukeseseinalise vasktoru jupid ja suuremat sorti klaasist pudeli või muu säilitusanuma killud. Ka sisaldas pinnas söetükikesi ja põlenud kive avatavalt koldeasemelt või ahjust. Kõiki signaali andnud esemeid välja ei kaevanud. Jätsime need tulevase põhjalikuma uurimistöö tarbeks omale kohale. Foto sai küll sündmuspaigast tehtud kuid mingit olulist eluaseme märki maapinnal tuvastada pole võimalik.

Läheb putukajahiks!!

Tänavuse aasta orhidee - kärbesõis - on üks omapärasema õiega taim meie flooras. Ega seda just igapäev ei kohta. Tuleb teised siis ükshaaval kokku lugeda. Paljukest neid veel järel ongi ja järjest vähemaks jääb. Kahjuks.

Kellegi lohakus, kellegi õnnetus, kellegi õnn

             Ei olnud ma veel poolt tundigi rabas saanud uidata kui pooleldi näritud põdrakorjuse                              otsa koperdasin. Parema osa jätsin rebastele.

Orhideede hooaja viimane sissekanne

Käisin paar päeva vanades kohtades ringi ja vaatasin, mida uut. Mingi ülevaate sai asjade seisust nende hilisemate õitsejate lõikes. 

 Tumepunane neiuvaip on tänavu kolme alles oleva kasvukoha peale tervelt kolme isendiga kahes kasvukohas  esindatud.

 Übina soo allikate servast tabasin ühe suhteliselt tõupuhta kuradi sõrmkäpa.

 Vahepalaks midagi väikest. Koldjas selaginell, mida on väga raske leida ja veel raskem pildistada.

 Üks kopsakam lõhnav käoraamat Möllu allikatelt.

 Sookäpa pildid sai tehtud Järlepa raba servas umbes sealkandis, kus mul kunagi seireruut oli. Tänavune aasta pole sellele liigile sealmail just ülearu õnnistusrikas. Poole tunniga kuus taime. Kasvukohas ehk sada.

Üht kindlat liiki jahtides tuleb ikka sinna suunduda, kus taime ohtralt leidub. Nii ka selle soovalguga sealt Paraspõllu soo läänepiiri lähistelt. Polnud teda seal tänavu nii ohtralt ühtigi.

Tammiku kaitsealal kahe vihma vahel

Käisin oma tavapärasel kontrollretkel Möllu allikaoja orhideede käekäiku seiramas. Ütlen kohe ära, et midagi meeltülendavat see käik ei pakkunud. Oja kuivab aasta-aastalt rohkem kokku ja minu meelest see protsess kiireneb. Vastavalt väheneb ka orhideede kasvamiseks sobiv ala, sest sinihelmika hordid murravad raginal peale ja kuusevõsa laiutab. Varasemad ojaserva imballikad on kinni kasvanud ja mätastunud. Kui mitmendat järjestikust aastat juba ei näinud ainsatki kärbesõit. Täpilisi sõrmkäppasid jäi silma alla kõigest kaks ja russowi sõrmkäppasid tosinkond. Selaginelli oli varem pea igas sepsikamättas, Nüüd ehk veerandis osas varasemast. Käoraamatute pärast käin sealt mingi aja möödudes veel korra läbi.

                                                             Pilti tegin kenast ööviiulist ...

             ... ja kahest veel kenamast Russowi sõrmkäpast. Kauaks neid siia veel jagub??

Edasi võtsin julguse kokku ja ragistasin läbi mõttetu kuusekultuuri Rahkvälja kraavi lähteallikale, kus mäletasin korralikku paarikümnemeetrise läbimõõduga allikajärve olevat. Jõudsin kohale ja ei uskunud silmi. Allikajärv oli kadunud. Vaid mingi nelja-viie ruutmeetrine lohk ajas vaevaliselt vett välja. Rohkest orhideepopulatsioonist olid järel armetud jäänused. Selaginelli siiski veel leidus, aga oi kui vähe. Lõpuks, ülla-ülla,  nägin ka selle päeva ainsa kärbesõie ära.

Paraspõllust ja mujalt

Väike käopõll Anepalust. Küll olen teist Paraspõllust otsinud, aga siiani asjata.

                                               Esivanemaid austav kahkjaspunane sõrmkäpp. Mullune vars kõrval.

                                                                              Kärbesõied 1 ja 2

                                                                               Kärbesõied 3 ja 4.

Aasta orhidee ja need teised, mis hetkel saadaval

                                               Paraspõllu parimas eas hall käpp. Hetkel isenditerohkeim kasvukoht kahjuks                                               kaitsealale ei jää. Kaitsealal endal seis suhteliselt nutune. Üks korralik                                                           kasvukoht täiesti tühi ja teisest metssigade armaada üle käinud.

            

                                                  Pesajuur nädal tagasi...

                                                            ... ja eile.

                                             Koralljuur Übina oja kaldal. Puhmikus kokku 11 vart. Pooled kogu                                                             kasvukoha isendeist.

                                            Paksus kõdusoometsas oli üks imelik lagedam koht, kus suurem osa                                                           pesajuurtest olid küürakad. Kujutage ette: kakskümmend orhideed ja kõik                                                  väändunud vartega, kusjuures kümmekond meetrit eemal polnud neil häda                                                   midagi. Kõik kombekohaselt püsti. Sii oo üts nõiavärk!