Pühapäev, 24. aprill 2011

Pärandkultuur - Sagri

Üks imelikumaid asju, mida ma vanade hoonete ja varemete juures eales tähele olen pannud: salvkaev hoones sees. Vägev suurtest kividest kaev mäe otsas hoone vundamendi nurgas. Seal oli veel kaks keldritaolist lohku ja vägeva hoone vundament. Kõik see kokku tekitas iseäralikke mõtteid, et tegemist võib olla Sagri koha vanima hooneasemega kusagilt keskajast. Meenutas pigem mingit kindlustalu või väikemõisat, mille üheks funktsiooniks oli ka pererahva kaitsmine sõdade puhul. Nabala uuelt teelt taluni viiv allee, mille vahtratel võib olla käsil juba teab mitmes põlvkond.

Sagri kõige värskem vundament, kus sidusainene juba tsemendisegu on kasutatud ja seetõttu ei tohiks olla varasem 20. sajandi esimesest kümnendist. Säilinud ka ahjuvare ja alla kukkunud korstnapits.

Võimaliku keskaegse kindlustalu alus koos ühte keldrilohku rajatud "uusehitisega". See putka seal paremas servas. Enamus kindlustalu suurtest maakividest on kasutamist leidnud ilmselt hilisemate hoonete juures.

18 - 19. sajandi tüüpilise rehielamu vundament. Fotole mahtus seekord ainult aganiku osa.

Harva on võimalik ühe kindlasti keskmisest jõukama talukompleksi erinevaid arenguetappe niimoodi koos näha. Tegelikult ei mäletagi midagi sellist, ometi on ju Eestimaal omajagu ka ringi kolatud. Viimasel pildil Sagri kõrtsihoone imposantsed varemed. Muide, vana Nabala tee kulges just paigast, kust foto tehtud.

Laupäev, 23. aprill 2011

Pärandkultuur piltides

Hauakoht keset metsa! Kes, mis ja mis asjaoludel? Kunagi ammu, 60-ndatel aastatel kui isa mulle seda kohta näitas, polnud siin metsa ollagi. Paar-kolm vana kaske keset heinamaad. Ja kääbas, millele lehmade tallamise vältimiseks okastraataed ümber tehtud. Ka siis oli seal rist, aga ilmselt mitte see. Vana kõdunemud rist asendati 60- ndate lõpus. Siin puhkab politseipataljoni võitleja, hilisem metsavend Vladimir Lember. Tapetud julgeoleku poolt 1945. aasta oktoobris.
Tuhala mõisa pargi jõepoolne piirdemüür.





Laupäev, 16. aprill 2011

Tulvavete aeg 12. 04. 2011.

Niisugune pilt avanes siis Ärmassöödi silla juurest Oru poole. Veel pääseb autoga läbi.
Üritasin Tuhala jõe valgala suurimat veevälja pildistada, kuid ei leidnud piisavalt kõrget poodiumi. Seetõttu sai pildile rohkem maad kui vett. Tegelikult oli ikka vastupidi. Maakeel sihib Preediku talu suunas.

"Hädaorust" ei saa juba teist aastat üle ega ümber. Seekord võtsin julguse kokku ja tungisin suisa häda südamesse. Laste mänguväljak nägi välja nagu Pärnu plaaz jaanuaritormi ajal.
Oru-Oti sihist vihtus vesi hoolega üle voolata. Ikka "Hädaoru" suunas.
Tänavu hakkas kaev väga tiidsasti "keema". Ei tea, kust ta selle vee nii järsku leidis.
Karstilehter Veetõusme augu kõrval.
Sündides surnud maja. Üks tänapäeva tondilossidest "Hädaorus".
Otsige vahelduseks üles mullu enam vähem samast rakursist ja samal ajal tehtud sissekanne. Milliseid erinevusi leiad?
Veetõusme augus pulbitseb.