Nahkhiirteöö Tammikus

Lehekuu 28. päeva õhtutundidel kogunes renoveeritava Tammiku mõisa õuele pealt kolmekümne erinevas vanuses loodushuvilise, et süüvida käsitiivaliste maailma saladustesse. Miks just Tammikuse? Aga selle tõttu, et meie tuntud nahkhiirte uurija Mati Masingu sõnutsi on siinsed mõisaaegsed keldrid öise eluviisiga loomakeste talvitumis- ja peatuspaigaks. Härra Masingu andmeil talvitusid siin pruun suurkõrv ja põhja-nahkhiir. Kokku on praegu Eestis teada 12 nahkhiireliigi esinemine. Selleks, et teha kindlaks suveperioodil siinses pargis ja puistus tegutsevate liikide arvukus, kavatses härra Masing öised vaatlused läbi viia detektori kaasabil. Nimetatud aparaadil on võime püüda nahkhiirte läkitatud ultrahelisignaale ja need inimkõrvale kuuldavaiks töödelda. Ehkki kõik nahkhiired on meil looduskaitse all, on andmed nende arvukuse ja leviku kohta pudulikud. Seda just loomakeste öise eluviisi tõttu.

Lisaks nahkhiirte vaatlemisele oli hilistel õhtutundidel kavas ka Tammikusse rajatava kunstikeskuse spetsiifikat arvestav maalimisprogramm. Lõuendina kasutamist leidvad valged linad olid juba puude vahele sirgu tõmmatud. Ise pidin lahkuma, kuid loodan, et üritus kokkuvõttes korda läks ja kõigile kohal olijaile nii- või naasuguse elamuse pakkus.