Järgnev fotoseeria kajastab ühe jalgrattamatka hetkede jäädvustusi. Alumisel fotol olev tee viib talukohta nimega Tondiloss. Umbes igal kümnendal-kaheteistkümnendal aastal jääb nimetatud talu nädalaks-paariks saarele. Jõepere sauna uued omanikud ilmutasid omal ajal imekspandavat asjatundmatust uusehitise rajamisega otse tulvavete valda. See oli veel enne kipskülade epohhi. Täna ma niisugus asja üle enam ei imesta.
Kolmas kord elus näha, et Tuhala silla truupide avad ei paista. Võimalik, et oma osa on ka truubisuudmete ette kogunenud risul.
Selline näeb jõgi välja kõige suurema langusega lõigul. Vanaveski talu kõrval. Paremale jääb Tuhala mõisapark. Tuhala jõe ajutine voolusäng Kata ja Pärtlimäe vahel. Mis maa alla ei mahu, peab maa peal voolama.
Tuhala jõgi Kata küla sillast allavett. Umbes sellest kohast kulges ka vana puitsillaga tee. Tavaliselt oli selliste veeolude korral tarvis peale vee alanemist uus sild ehitada.
See vesi voolab tupikusse. Magasiaida nõost ei kulge ühtegi maapealset voolusängi välja. Maa all - kes seda teab, aga ära see vesi siit mõne aja pärast kaob. Tegemist ikkagi karstimaastikuga.
Vaade Magasiaida mäelt. Ajutise järve pindala ca 2 ha. Kaks nädalat tagasi lasti siin, kohalikul kõrgeimal künkal liugu.
Vanakubja org. Osa Tuhala jõe ürgsest sängist. Nüüd enamuse aega aastast kuiv.
Sama säng vaatega Pollilt Kriipsu suunas. Sulu talu jääb paremale.
Nõiakaev oma parimas seisus. 100 liitrit sekundis??
Veetõusme auk. Maa alt tulvav vesi tekitab siin ilmeka kuhiku.
Palju kiidetud Oru Kodu. Arendaja lolluse ohvrid. Kui nende kahe maja vahelt tänaselgi päeval kraav kulgeks, poleks liigvesi probleemiks. Võeti kätte, aeti kinni. Miks?
Selle elumaja saatus on ka ilmselt otsustatud. Teema sama, mis eelmisel fotol. Loodus tühja kohta ei salli. Kui inimene ühest kohast mingi asja hävitab, tekib kusagile mujale midagi muud. Kaotati kraav, tekkis järv. Nimigi teisele juba pandud. Mitteametlikult. Tahtsin selle auto nimme pildile jätta, et vee sügavusest aru saadaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar